Raamatu sisu saab tegelikult kokku võtta kahe nimekirjana.

a) Väga halvad asjad ja/või otsene rohepesu:

• 1) Kasvav tarbimine ja majandus – termodünaamiliselt jätkusuutmatu
• 2) kliimaaktivism – tühikargamine, minge lapsed parem kooli õppima
• 3) ringmajandus – termodünaamiliselt võimatu
• 4) iidsed fossiilkütused – saavad otsa ja reostavad
• 5) elektriautode eelistamine – umbes sama kogujalajälg nagu diisel-passatil
• 6) puidu põletamine ja kasutamine mistahes lühiajalisteks toodeteks (paber, keemia jne) – isegi oluliselt suurem jalajälg kui põlevkivil ja vene gaasil, lisaks biokeskkonna hävitus
• 7) taimetoidu eelistamine – inimene on ikkagi omnivoor ja vajab loomset valku
• 8) mahepõllumajandus – ei toida meid lihtsalt ära, nõuab suuremat põllupinda ja mürgitab
• 9) päikeseenergia Eestis – annab väga vähe voolu, sedagi valel ajal ja sünkroonimata
• 10) taastuvenergia kui sõltumatu elektrilahendus Eestile – garantiita suure osa ajast ja sünkroonimata. Isegi suurimast meil võimalikust salvestusest piisab vaid poolele Eestile pool päeva; meil ei hädavajalikke tasakaalustavaid sünkroonvõimsust andvaid hüdrovõimalusi. Maailma vajaduseks ei piisa tuule- päikese ja veeenergiast puhtfüüsiliselt.
• 11) vesinikuenergeetika – kallis (nii toota kui hoida ja transportida), madal energiatihedus, problemaatilised molekulid, kordades kallimad sõidukid kui mistahes muu lahendus
• 12) biokütused ja -lisandid sõidukitele – hävitab loodust, tehakse õlipalmidest või põllukultuuridest
• 13) termotuumareaktsioon – hea iseenesest, aga loota sellele ei saa – alati 30 aasta pärast alles
• 14) valglinnastumine – paiskab autosõltuvusse
• 15) krüptoraha – mõttetu ja tohutu energiaraiskaja
• 16) kavandatud vananemine – tarbimise alatu põhjustaja
• 17) reklaamitööstus – paiskab tarbima ja on muidu nõme
• 18) religioon – mida enam seda rumalamad on inimesed
• 19) sündivus – meid on juba niigi palju
• 20) põllumajandus – suurimaid kasvuhoonegaaside tekitajaid, muldade hävitaja
• 21) rabade vähendamine, eriti kui seda tehakse nii nagu meil
• 22) korduvkasutatavad poekotid, eriti ökomaterjalist aga ka paberist ja bioplastist – reaalne jalajälg palju suurem kui tavalisel kilekotil
• 23) taaskasutus-mood, ja mood üldse
• 24) ühekordsete nõude keelamine – asenduseks pakutava jalajälg on selgelt suurem
• 25) plasti taaskasutamine
• 26) digimaailm ja kogu internet, eriti sotsiaalmeedia ja eriti naiste suured paljad tagumikud (jah, päriselt!)
• 27) Rail Baltic (välja arvatud kui see läheks läbi Tartu)
• 28) Lennuliikluse sarjamine – inim-km kohta pole saaste suurem kui sõiduautol (tavalise, mitte elektrilisega võrreldes muidugi)
• 29) eksitavad ja ebamäärased rohesildistused, mahavaikimine, teadusfaktide eiramine
• 30) jne jne

b) Mõistlikud asjad, mis ei ole rohepesu – juba oluliselt lühem nimekiri :

• 1) tuulegeneraatorid teatud piirini, sest annab sünkroonimata elektrit ja üle 40% võrgust ei saa sellist olla
• 2) Neljanda põlvkonna sulasoola-tuumareaktorid elektriallikana, soovitatavalt iga suurema linna juurde
• 3) hüdroenergia, kui seda on (Eestis ei ole)
• 4) e-fuel ehk mittefossiilne, õhust võetud CO2-st valmistatav vedelkütus
• 5) uus- ja taaskasutus, enamvähem, teatud juhtudel
• 6) klaasi taaskasutus, aga miks toimib meil ringlus vaid osa taaraga?
• 7) inimeste arvu vähendamine maakeral 1 miljardini. Kuidas see lõpuni käiks, autor ei avalda; ainus idee on aafrika ja aasia naistele hariduse viimine.
• 8) LED lambid
• 9) Kredex elamute soojustamise toetus
• 10) Tarbida ainult eluks hädavajalikku (v.a. kultuur, muusika jms mittematerjaalset)
• 11) Loobuda tulust kapitalilt (ehk kapitalismist?)

Mõnede detailide kohta, kus ma ise natukene enam olen süübinud – näiteks mis on tegelikult neljanda põlvkonna tuumareaktorid ja mis on elektriautode või Rail Balticu eelised, julgeksin ka vastu vaielda. Mõnes detailis kombatakse minumeelest juba vandenõuteooriaga, aga need on suures pildis pisiasjad: 99% asju mida see raamat välja toob ongi karm tõde – kas selgelt ja usutavalt kas täiesti õiged ja suured probleemid (fossiikütused, metsade ja muldelde häving on halb ja ega keegi vist ammu ei väidagi vastupidist) või siis just see salakavalam rohepesu kus sageli arvatakse et tehakse head, aga lähem pilk ja arvud seda ei kinnita.

Muide – ma ise ei arva, et rohepesu oleks halvim võimalik variant; et me peaksime kõik need jamad lõpetama ja lootusetult vajuma toolileenile, tõdedes et maailm ongi lootusetult katki tehtud, ressursid lõpevad ja meie lapselapsed elavad apokalüpsises nii nagu see raamat kipub kokkuvõttes väitma. Kui me ei suuda veel teha õiget asja õigesti ja on seega valida, kas teeme õiget asja valesti, või valet asja õigesti, siis on parem teha ikka õiget asja. Isegi kui see esialgu kõige paremini välja ei tule. Suund on vähemalt õige. Rohepesu on soojendus päris rohetegudele.

• Kliimamuutused on juba põhjustanud ulatuslikke ja märkimisväärseid kahjusid peaaegu kõigile inimelu aspektidele meie planeedil, ning tulevaste põlvkondade heaolu sõltub meie tänastest valikutest.
• Iga soojenemisastme juurdekasv on oluline. Mida soojemaks planeet muutub, seda laiaulatuslikumad ja märgatavamad on muutused nii keskmises kliimas kui ka kliima- ja ilmastikuäärmustes.
• Kliimamuutused mõjutavad iga elu aspekti Maal, alates meie toidust ja veest kuni paljude liikide elujõulisuseni, kes meiega seda planeeti jagavad.
• Me ei tee kaugeltki piisavalt, et vältida ohtlikke mõjusid, rääkimata Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisest.
• Meie valikud on olulised ja mida kiiremini tegutseme, seda paremini läheb meil kõigil – kõigil meist, kes nimetavad seda planeeti koduks.

Ja lõpuks hea uudis: paljud lahendused on (a) juba täna olemas ning (b) pakuvad meile mitmel viisil kasu – käsitledes tervist, võrdsust, õiglust, bioloogilist mitmekesisust ja isegi majanduslikke muresid, suurendades samal ajal vastupidavust ja kiirendades üleminekut puhta energia tulevikku.

Eesti liigub tuuleparkide suunas. Aasta alguses – mitmed suured Eesti tuuleenergia projektid on tulemas, käib eriplaneeringu koostamine aasta lõpus tuli Utilitas välja loa taotlusega. Plaanid on suured: kui kõik need realiseeruvad võib Eesti elektritootmine 5-10 aasta jooksul kümnekordistuda. Ma isiklikult ei ole suurte tuuleparkide usku: sama võimsusega tuumareaktorid on väiksema

Kliimateema ei ole jõudnud ikka veel Eestis nii suureks kui vääriks. See on ikka veel midagi, millega tegelevad “peast rohelised”. Suuremad firmad (nagu Eesti Energia, ja ka muud tootjad) ikka veel mõtlevad kuidas uutest normidest kõrvale hiilida ja näidata asju paberil ilusamini kui need on. Hoiavad kinni minevikust, ei vaata tulevikku. Aga eks suur ühiskonna tähelepanu läks ka Covid-kriisi peale.

Investeeringud hakkavad minema õigesse kohta. Toimus Eestis esimese suurema roheenergia tootja: EE asutatud Enefit Greeni IPO (175M€) ehk avalik müük, lüües rekordeid meie börsil. Teine, palju väiksem aga siiski märgiline rahakaasamine toimus Fermi Energial, Funderbeam-i platvormil saadi 1.7M€, mida on küll oluliselt väiksemas mahus aga see projekt on ka varajasem ja pikaajalisem. Osalesin neis isegi, sest puhta energia valdkonda investeerida tundub mulle ilmselge õige otsus. Lisaks meeldib mulle, et tegu on vähemalt olulises osas Eesti oma kapitaliga, erinevalt nt Utilitasest keda huvitab vaid meie meretuule ressurss ja turult maksimaalse kasumi saamine.

EL tuli välja oma rohekavaga mille nimeks Fit-for-55, mis on poliitiline kompromiss aga siiski üsna ambitsioonikas. Selle tõestuseks on juba näha et nii Euroopa suurtööstused (kellega ma töötan igapäevaselt – Transporeon Carbon Visibility on mu loodav toode) kui ka neist väiksemad transpordiettevõtted on hakanud aina tõsisemalt mõtlema oma jalajälje vähendamise peale, alustades selle mõõtmisest ja võimaluste kaardistamisest. Suuremad firmad on majasiseselt oma tootmist juba mõõtnud, nüüd jõutakse ka oma skoop 3 mõõtmisteni.

On märgiline, et meie suurimad veoautotootjad: Volvo Group, Daimler Truck (Mercedes Benz) ja TRATON GROUP (Scania, MAN, VW jt) et on kokku leppinud luua BEV veoautodele sobiva üle-Euroopalise kaubatranspordi laadimistaristu: laadimispunkt iga 4.5 tunni tagant, mis on ka nõutav puhkepausi vahemaa. Sobiv laadimisvõrk on olnud suurim takistus kaugmaa-veoautotranspordi elektrifitseerimisel. Ma olen ka oma tööalastes kõnes nii Volvo kui Scaniaga uurinud et kuhu nad panustavad, praegu näib kaalukauss kalduvat BEV suunas, seda siis alternatiivse H₂ ehk FCEV asemel. Nüüd pole muud kui vastavad autod ehitada ja olemasolevad diislikad välja vahetada. See kõik on muidugi 5-15 aasta perspektiiv, lähiaastail on parim tehnoloogia ikkagi biokütused.

Šotimaal toimunud COP26 võis olla pettumus neile, kes lootsid seal imesid juhtuvat, et suurriigid muudavad radikaalselt omi poliitikaid ja võtavad uusi kardinaalselt kõrgemaid lubadusi. Pigem tõdeti et jah, ambitsioonid peaksid olema kõrgemad aga poliitilist momentumit pole, et seda oluliselt veel muuta. Vähemasti tuleviku teekaart sai selgemaks, kui ka mitte veel eriti helgemaks. Tehnoptimistid leidsid sealt ka mitmeid posiitivseid märke.

Aasta viimane kvartal tõi šoki energiaturule: elektrituru hinnad nii Nordpoolis kui teistel Euroopa turgudel tõusid enneolematutesse kõrgustesse. Võib öelda et elektrihind oli muutlik nagu sügisene tuul, sest suures osas mõjutabki elektrihindu tuule olemasolu. Mida enam me tuuleparke teeme, ja ei ole piisavat stabiilset/kontrollitavat madalsüsinikulist (ehk lihtsalt öeldes puhast) elektritootmist, seda enam me sellist tulevikku näemegi. Mõnedel turgudel nähti hakatakse juba valmistuma olukordadeks kui elektrit polegi mõned tunnid saada. Loodame, et seda ei juhtu meil talvel kõige külmemal ajal.

Selles on ka positiivset: elektrihinna jõudmine uudistesse ja vähemalt poolte eestlaste rahakotti (ja kaudselt läbi inflatsiooni kõikideni) aktiveeris uuesti vajaliku diskussiooni Eesti oma tuumaenergeetikaga edasi minekuks. Postimehe hiljutine küsitlus leidis et suisa 66% eestlastest toetavad tuumajaama rajamist Eestise. Nagu ka varasemad küsitlused näitasid on progressiivsemad siin mehed ja negatiivsemad naised. Ma usun ja loodan, et see konkreetne diskussioon ning kliima üldisemalt saab olema teravalt üleval järgmise riigikogu valimiste kampaanial, mis on käima minemas järgmise aasta keskpaigast, juba umbes poole aasta pärast. Mul isiklikult oli võimalus külastada (Fermi energia korraldusel ja rahastusel) Rootsis ühte suurt tuumajaama ning selle koolituskeskust, et näha oma silmaga kuidas neid asju reaalselt ehitatakse, hallatakse ja inimesi iga päev koolitatakse. Ja millisel tasemel ohutuskontroll seal on. Tõenäoliselt see üks Rootsi turvalisemaid tööpaiku.

#dontlookup Päris aasta lõpu pühade ajal tuli Netflix-is välja Adam McKey “komöödia” Don’t Look Up suurepäraste näitlejatega nagu Leonardo DiCaprio, Meryl Streep, Jennifer Lawrence jt. Minu jaoks oli seal kõige kõnekam koht, kus loeti ette maailma suured probleemid, millega me hakkama ei saa, ja ei nimetatud ühte: kliimakatastroofi. Ma kahtlustan, et see oli lihtsal põhjusel: kogu see lugu saabuvast ja planeeti hävitavast komeedist ongi mõeldud kui metafoor kliimakriisist – planeedi mõõtkavas katastroofist mis teadlaste hinnangul ilmselgelt tuleb, aga adekvaatse tegutsemise asemel suubub kogu trall riikide, poliitikute ja ärimeeste oma kitsaste probleemide virvarri. Põhipüant on geniaalne: kui me ei vaata probleemi, siis seda polegi olemas – seega “ärme lihtsalt vaatame üles”! Nii nagu filmis, meil jagubki maailm kaheks: kes “vaatavad üles” ja kes seda ei taha või suisa ei luba teha. Kui seda filmi vaadata selles võtmes, siis mõtleval inimesel tõusevad ihukarvad püsti: niivõrd täpne on olukorra, inimeste suhtumise ja tõenäoliste tuleviku stsenaariumite kirjeldus. Kes ei ole vaadanud, soovitan tungivalt. Väga “naljakas”. p.s. kui pühade ajal aega üle võib vaadata ka üsna samas võtmes tõlgendatavat kahe-hooajalist seriaali Salvation sealsamas Netflixis. Öelge mulle ka kuidas see lõppes, ma ise ei jaksanud lõpuni jälgida

Mida see kaasa toob? Kuni kahe miljardi inimese rände ning globaalse sotsiaalse ning majandusliku kollapsi, mis rullub lahti kõrvetava päikese ja ekstreemsete ilmaolude all. Väikeriikide võimalused sellises maailmas on väga haprad.

See peaks olema meile väga selge: rahvusvaheliste kliimakokkulepete ja -tegevuste õnnestumisest sõltub otseselt Eesti riigi püsimine. Võtame tõsiselt.

Pühapäeval algavad järjekordsed ÜRO kliimakõnelused #COP26. Hoia silm peal.

Allikad:

• http://berkeleyearth.org/policy-insights/
• https://interactive-atlas.ipcc.ch/
• https://www.theguardian.com/…/climate-crisis-heat-is-on…
• https://www.ipcc.ch/report/ar6/wg1/

Postitus: https://www.facebook.com/aveliina/posts/4874503019248371

Hetkel oleme veel uute lahenduste väljatöötamisel: katsetatakse akudega, vesinikuga. Üks huvitav lahendus on rootslaste veetav Oceanbird projekt: vana hea purjelaev, mis suudab vedada tänapäeva nõuete kohaselt kaupu oluliselt suuremas mahus kui omaaegsed puulaevad. Isegi kui tootmine kolib inimesele ja tarbijale jälle lähemale ja hakkame tarbimisega oluliselt kokku hoidma, on kaubamahud millest oleme sõltuvuses saja aastaga kasvanud suurusjärke.

Eesti keeles on sellest kirjutanud Postimees, detaile leiab ka Wikipedia artiklist ning ootame järgmisi uudiseid juba sellel aastal, kui peaks valmima lõplik disain.

Aga kas see tähendab et maavarad peavadki jääma puutumata? Ma pole selles nii kindel, suur kliimaprobleem pole ju kaevandamises, vaid selles mis saab pärast seda: jäätmetes. Just neid peame armutult piirama, mis tähendab et nafta, gaasi ja söe põletamine (ilma heitgaaside kokkupüüdmiseta) tuleb loomulikult lõpetada, mida varem seda parem. Samuti tuleb muude toodete: nt plastide jms saaduste lõppprodukti saaste – eelkõige mikroplasti kujul välistada, materjali kokkukogumise ja veel parem kui taaskasutamise teel. Samas: plastid jpm keemia- ja materjalitöösruse tooted on meile kasulikud, et neid kasutada nn taastuvate aga loodust kurnavate biomaterjalide asemel. Puudest on kõige suurem kasu metsas kasvades ja seal meie liigset saastet, CO2 kogudes, inimene peaks saama ka muude materjalidega hakkama. Muidugi on puit inimesele mõnus ja looduslik, aga äkki me kuritarvitame seda liigselt? Kas õige loodusesõber ei peaks mitte olema ainult vegan (”minu toidulaua pärast pole tapetud ega kiusatud ühtegi looma”) vaid ka vältima puude tapmist enese tarbeks? Ma ei tea, kas selle jaoks on sõna isegi olemas

Päris pikas perspektiivis lõpeb kaevandamine maakeral ikka: varud saavad lihtsalt otsa ja siis on kolm võimalust: kas 100% ringmajandus, hoolikalt piiratud taastuv/biomajandus või saame varud väljastpoolt. On juba neid kes plaanivad minna eksoplaneetidele kaevandama. Kui seda suudetakse teha heitmevabalt, miks ka mitte?

Loe ERR Novaatorist.

• Rapordi täistekstid kokkuvõtete ja andmetega leiab siit (inglise keeles)

• Interaktiivne atlas kliimamõjude kohalike andmetega

A. Kliima hetkeseis

A.1 On ühemõtteliselt selge, et atmosfääri, ooeani ja maa kliima oluline soojenemine on olnud inimtekkeline. On juba toimunud laialdased ja kiired muutused atmosfääris, krüosfääris ja biosfääris.

A.2 Hiljutiste muutuste ulatus kogu kliimasüsteemis tervikuna ja praegune olukord kliimasüsteemis on paljudes aspektides enneolematu, mitmete sajandite kuni tuhandete aastate ajaskaalas.

A.3 Inimtekkeline kliimamuutus mõjutab juba paljusid ilma ja kliimaäärmusi, kõikides piirkondades üle kogu maailma. Tõendusmaterjalid, et selgitada inimmõjuga muutuseid erakordsetes kuumalainetes, sademetes, põudades ja troopilistes tormides on leidnud täiendavat kinnitust alates ÜRO viiendast hindamisaruandest (AR5).

A.4 Paranenud teave kliimaprotsessidest, uued paleoklimaatilised andmed ja suureneva soojuskiirguse mõju kliimasüsteemile annab kliimatundlikkuse tasakaalu parimaks ennustuseks 3 °C, seda väiksemas vahemikus võrreldes AR5-s esitatuga.

B Võimalik kliima tulevik

B.1 Globaalne temperatuur jätkab kasvamist vähemalt kuni sajandi keskpaigani kõikide emissiooni stsenaariumite kohaselt. Kliimasoojenemine 1,5°C ja 2°C ületatakse 21. sajandi jooksul, kui ei suudeta teha sügav süsihappegaasi (CO₂) ja teiste kasvuhoonegaaside heitmete vähendus järgnevatel aastakümnetel.

B.2 Paljud kliimasüsteemi muutused muutuvad suuremaks, otseselt seoses suureneva globaalse soojenemisega. Selle tagajärg on temperatuuriäärmuste, kuumalainete, liigsademete, põllumajanduslike ja ökoloogiliste põudade mitmetes piirkondades, intensiivsete troopiliste tormide, sageduse ja intensiivsuse kasv ning artilise jää, lumekatte ja igijää vähenemine.

B.3 Jätkuv globaalne soojenemine muudab täiendavalt intensiivsemaks globaalset veeringlust, sealjuures selle muutlikkust, seetõttu suureneb globaalsete vihmahooaegade, liigsademete ning põudade tõsidus.

B.4 CO₂ suurenemise stsenaariumite kohaselt muutuvad ookeani ja maa süsinikukogumise võimalused vähem efektiivsemaks, mis aeglustab atmosfäärist CO₂ loomulikku kogumist.

B5. Paljud muutused mis on põhjustatud mineviku ja tuleviku kasvuhoonegaaside liigkogusest on tagasipöördumatud sajanditeks kuni aastatuhandeteks, eriti muutused ookeanis, jääkattes ja globaalses meretasemes.

C. Kliimateave riskide hindamiseks ja piirkondlikuks kohandumiseks

C.1 Looduslikud mõjurid ja sisene varieeruvus mõjutavad inimtekkeliste muutuste mõju, eriti piirkondlikul tasemel ja lühiajaliselt, ja sellel on sajandi kliimamuutustele vähene mõju. Seda varieeruvust on oluline arvestada, et valmistuda võimalikeks mõjudeks täiel määral.

C.2 Jätkuva globaalse soojenemisega on kõikides piirkondades oodata suurenevat, samaaegset ja mitmetes valdkondades muudatusi. Muudatused on olulisemad 2°C soojenemisega kui 1,5°C tasemega ja veelgi suuremad kui soojenemine on sellest veel intensiivsem.

C.3 Me ei saa välistada enam sündmuseid, mille saabumine on madala tõenäosusega: jääkatte täielik kadumine, suured ookeaniringluse muudatused, mitmete äärmusprobleemide koosesinemine, ja oluliselt suurem soojenemine kui ennustatud vahemik. Isegi neid tuleb võtta arvesse riskide hindamisel.

D. Tuleviku kliimamuutuste piiramine

D.1 Füüsilise teaduse seisukohast inimtekkeliste globaalse soojenemise piiramine spetsiifilisele tasemele nõuab kumulatiivsete CO₂ heitmete lõpetamist, jõudes vähemalt reostuse nulltasemele (net zero), koos teiste kasvuhoonegaaside mägatava piiramisega. Oluline, kiire ja pidev CH₄ emissioonide vähendamine parandab nii aerosoolide reostuse vähendust kui õhukvaliteeti.

D.2 Madala ja väga madala kasvuhoonegaaside heite stsenaariumid (SSP1-1.9 ja SSP1-2.6) toovad aastate jooksul kaasa märgatava positiivse mõju kasvuhoonegaasidele, aerosoolidele kontsentratsioonidele ja õhukvaliteedile, võrreldes kõrge ja väga kõrge kasvuhoonegaaside stsenaariumiga (SSP3-7.0 või SSP5-8.5). Nende erinevate stsenaariumide korral on märgatavad erinevused globaalse pinnatemperatuuri projektsioonidel oodatavad umbes 20 aasta jooksul.

Kliima on juba soojenenud 1,1 kraadi, tuues kaasa mitmeid katastroofe: temperatuurirekordeid, orkaane, üleujutusi, kuumalaineid, metsapõlenguid. Sellegipoolest tasub meil pingutada, et vähendada probleemi niipalju kui võimalik, muidu võime jõuda veel kordades hullemasse situatsiooni.

Kokkuvõte aruandest siin artiklis

Postimehe artikkel

Siit leiab ka ametliku dokumendi teksti – 15 lk, eesti keeles olemas.

Lühidalt:

1. Sisepõlemismootorite lõpp aastaks 2035. Tööstusel on 15 aastat et teha tehnoloogias pööre: eelkõige sõidukites teedel, aga ka tehastes ja laevades. Sõiduautodes see pööre juba toimub, sest elektrisõidukid on olemas, tuleb vaid neid toota ja kasutusele võtta vanade tossutajate asemel.

2. Süsinik tuleb hinnastada. CO₂ kvootide kaubandus on olnud juba aastaid edulugu, olles vähendanud kõige saastavamaid tööstusvaldkondi. Tarbijatele tähendab see nii muidugi nii kaupade, lendude kui vedelkütuste hinna tõusu. Aga mis sellest viimasest, kui auto niikuinii laetakse pistikust.

3. Sotsiaalse fondi mõte on tagada rohepöörde kulude õiglane jaotus, et pihta ei saaks kõige vaesemad. Näiteks oleks elektrisõidukile ülemineku kompenseerimine neile kes seda lubada ei saa.

4. Süsinikumaks piiril lahendab probleemi “aga teised reostavad seda enam”. EL plaanib maksustada imporditava terase, tsemendi, alumiiniumi, väetised ja elektrienergia, nii et see saaks maksustatud samavõrra kui kodumaal toodetud. Nii et kodumaised tootjatele ei teki ebavõrdset seisu turul. See maks peaks algama samm-sammult 2026st aastast, ja saadavast rahast kaetakse tänaste taastusrahade miljardeid. Maksu ei pruugita rakendada, kui riigis on süsinikuvähendus ette võetud.

5. Täiendavad nõuded riikidele. Tõstetakse riikide tänaseid kasvuhoonegaaside reostuse vähendamise nõudeid. Muidugi siin on karta ka riikide ja Brüsseli vahelisi hõõrumisi. Suured riigid vähendavad rohkem, näiteks Saksamaa peab 2005. aastaga võrreldes vähendama transpordi, ehitiste, põllumajanduse ja prügikäitluse heitmeid 50%, teiste riikide nõuded on madalamad.

6. Taastuvkütused. Ilma tuule, päikese ja teiste puhaste elektriallikateta rohelist diili ei saa ette kujutada. Eelnev 32% taastuvelektri nõue tõsteti 40% peale. Täna on see 20%, seega tuleb kõvasti pingutada. Loomulikult pole ka 40% piisav, ja elekter peab olema 100% saastevaba, muidu kliimaneutraalsust ei saavuta.

7. Hoonete renoveerimine. Hooned nõuavad 40% EL energiast ja seda tuleb vähendada. Avalikest ehitistest tuleb 3% renoveerida igal aastal kõrgemate säästmisnormide järgi. Murekoht: kust võetakse selleks raha?

8. Reostava energia maksud. Täna maksustatakse elektritootmist ja kütuseid mahu pealt, aga see on plaanis muuta saastepõhiseks – suurem saastaja maksab enam. Puhtalt toodetud elekter võiks olla maksuvaba või isegi negatiivse maksuga.

9. Lennundus ja laevandus. Lennukütus pole täna piisavalt maksustatud ja kõik lennujaamad peavad olema võimelised pakkuma jätkusuutlikke kütuseid alternatiiviks. Vastavad nn e-kütused, mida saab kasutada olemasolevates lennukites on põhimõtteliselt olemas, lihtsalt need maksavad mitu korda enam tavakütusest. Laevandus on veel keerukam, sest ei toimu valdavalt EL territooriumil: laevad mis sageli on registreeritud mujal vaid laevad siin kaupa. Eesmärk on maksustada EL sadamate vaheline liikluse saaste ja pool EL ning muude riikide vahelisest laevandusest. Riskiks on siin, et osapooled võivad liialt liikuda mitte-jätkusuutlikele biokütustele, mis ei ole tegelikult jätkusuutlikud sest saastavad pigem veel enam kui fossiilkütused ja samas kulutavad ka väärtuslikke loodusressursse. Liikuda on vaja tõeliselt puhastele kütustele ja tehnoloogiatele, see aga on kallis.

10. Metsade kasutamine. EL metsad ja märgaalad peavad siduma 7% aasta heitmetest, ja see on meie ainus tehnoloogia kasvuhoonegaaside kogumiseks atmosfäärist. Plaan on istutada 3 miljardit puud ja toetada põllupidajaid süsinikku siduvatele tegevuste juures. Näiteks lageraiepõhise “uuenduse” juurest liikuda püsimetsandusse.

Loe täistekst siit.