Keskkonnaportaal meenutab, et märgalad on nagu looduse käsn: nad võtavad suurvee ajal vett endasse ja annavad kuivuse ajal aeglaselt tagasi. See tähendab vähem üleujutusi, stabiilsemaid veetasemeid ja puhtamat vett — ehk odavam infrastruktuur kui järjekordne betoonkanal.
Artiklis tuuakse välja, et Eestis on 17 Ramsari märgala, kuid suur osa märgaladest on aastakümnetega kuivendatud või ümber kujundatud. Kui kraavid on lahti ja veetase madal, kaob ka kaitsevõime – ning koos sellega elurikkus ja süsiniku sidumine.
Lahendusena pakutakse taastamist: kraavide sulgemine, tammid, puistu eemaldamine ning vee tagasitoomine. See on kliimakohane mõtlemine kõige praktilisemas mõttes: enne kui ehitada järjekordne „nutikas“ pump, tasub lasta loodusel töö teha.
Minu lemmik detail on see, et märgalad teevad mitut asja korraga — mis on üllatav ainult siis, kui oled harjunud projektiga, kus iga funktsioon vajab eraldi strateegiat, eelarverida ja pressiteadet.
Loe algallikat: Keskkonnaportaal – „Märgalad – looduslik kaitse üleujutuste vastu“
Maaülikooli teaduri Jüri Liivi raamatu "Suur rohepesu käsiraamat" stiil on karm iroonia ja põletav sarkasm…
Täna avaldati IPCC sünteesaruande 6. hinnangu kokkuvõte. See toob esile seitse põhiküsimust, mis käsitlevad tegevusetuse…
Ma olen ammu tahtnud proovida, kui kaugele saab kliimasõbralikult, ilma lennukita Eestist välja sõita. Teoorias…
Loodusteadlane Urmas Tartes avaldas Postimehes ülevaatliku ja asjaliku loo süsinikuvarude olukorra kohta, eelkõige metsas ja…
Majanduskursusel õpetati meile umbes esimeses loengus, et omahind ja turuhind ei ole mitte vaid eri…
Ettevõtjad, eriti kasvuettevõtjad (startupid) on juba oma töökirjelduse poolest opportunistid: püüavad ja on alati püüdnud…